Pärnu Maavalitsus  teatab Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamisest. Pärnu maavanem võttis vastu Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” ning korraldab maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avaliku väljapaneku. Maakonnaplaneeringu eesmärgiks on leida sobivaim asukoht Rail Balticu trassi koridorile Pärnumaal, alates Rapla maakonna piirilt kuni Eesti Vabariigi piirini. Analoogset planeeringut koostatakse ka Harju ja Rapla maakondades. Samuti toimub uue rahvusvahelise raudtee planeerimine Lätis ja Leedus. Rail Balticuga luuakse uus ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid, Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.
Rail Balticu trassi koridori määramisel analüüsiti erinevaid asukohti ja võrreldi alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja parim võimalik trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades. Valitud trassikoridor annab ka võimaluse korraldada tulevikus raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia. Maakonnaplaneeringutega Pärnu, samuti Rapla ja Harju maakondades planeeritakse uus Rail Baltic raudteeliin mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena, lahenduste põhjal toimub Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) avaliku raudtee projekteerimine ja rajamine Eesti piires.
Rail Balticu trassi koridori pikkus Pärnumaal on 109 km. Eelistatud trassikoridor kulgeb läbi Pärnu linna ning Vändra, Tootsi, Tori, Are, Sauga, Tahkuranna, Paikuse, Surju, Saarde ja Häädemeeste valdade. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Pärnu linnas ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus trass kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee asukohas, on trassikoridori laiuseks määratud 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on oluliselt madalam 120 km/h.
Rail Balticu maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis on koostatud trassikoridoride kohalike omavalitsuste kaupa ja kogu maakonda haaravast Rail Balticu trassi joonisest.
Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.
Strateegilise planeerimisdokumendi lähteülesande ja KSH programmiga on võimalik eelnevalt tutvuda Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek toimub alates 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016. aastal.
Digitaalsed planeeringumaterjalid on kättesaadavad Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu.maavalitsus.ee/rail-balticu-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine ja Rail Baltic projekti portaalis http://railbaltic.info/et/materjalid.
Paberkandjal planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Pärnu maavalitsuses, Pärnu linnavalitsuses, Häädemeeste, Saarde, Surju, Paikuse, Tahkuranna, Sauga, Are, Tori, Tootsi ja Vändra vallavalitsuses tööpäeviti tööajal. Ülejäänud maakonna omavalitsustes, mida Rail Balticu trass ei läbi, on planeeringu materjalidest võimalik paberkandjal tutvuda seletuskirja ning Pärnu maakonda haarava Rail Balticu trassi joonisega. Paberkandjal materjalid on kättesaadavad alates planeeringu avalikust väljapanekust.
KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada Kogu avaliku väljapaneku kestel (kuni 29.12.2016) on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi planeeringulahenduse ja KSH aruande kohta aadressile: Pärnu Maavalitsus, Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu või e-postiga aadressile: info@parnu.maavalitsus.ee.
KSH programmi avalik arutelu toimub Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad ajavahemikul 23. – 26. jaanuar 2017 järgmiselt:
23.01.2017 kell 12.00 Sauga noortekeskuses (Sauga alevik, Põõsalinnu 2);
23.01.2017 kell 16.00 Suigu seltsimajas (Are vald, Suigu küla);
24.01.2017 kell 12.00 Tori rahvamajas (Tori alevik, Võlli tee 4);
24.01.2017 kell 16.00 Kaisma rahvamajas (Vända vald, Kergu küla).
25.01.2017 kell 12.00 Surju rahvamajas (Surju küla, Surju vald);
25.01.2017 kell 16.00 Paikuse vallamajas (Paikuse alev, Pärnade pst 11);
26.01.2017 kell 12.00 Häädemeeste seltsimajas (Häädemeeste alevik, Suurküla 4);
26.01.2017 kell 16.00 Pärnu maavalitsuses (Pärnu linn, Akadeemia 2).
Pärnu Maavalitsus