Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila jõe ja Tallinna maantee vahel asuva  Vesiveski I kinnistu ning lähiala detailplaneeringu, millega määratakse kinnistule  ehitusõigus, maakasutus- ja ehitustingimused kaasaegse multifunktsionaalse hoone (kauplus, kohvikud, kino, konverentsisaalid, jõusaal jm) ehitamiseks. Kehtestada saab detailplaneeringu pärast Keskkonnaametilt nõusoleku saamist ning avalikustamisele järgnenud avalikul arutelul esitatud ettepanekute arutamist. 10 276 m² suuruse krundi kasutamise sihtotstarve 100% äri- ja ühiskondlike hoonete maa; suurim hoonete arv 1; suurim ehitusalune pind 4300 m² (täisehitus max 42%); suurim hoonestuskõrgus 14 m (max 2 korrust), suurim suletud brutopind 6000 m²; sõiduautode parkimiskohtade arv 55…62 (lisaks 23 Tallinna maanteel), jalgrattakohti 36…57.  Multifunktsionaalse hoone arhitektuurse lahenduse aluseks on Metusala Arhitektid OÜ koostatud arhitektuurne ideekavand. Hoone aktsendina on kavandatud ruumiline viide ajaloolisele veskikohale, mida arhitektuurses ideekavandis markeerib kohviku funktsiooniga konsoolne maht jõe kohal. Linnaväravas kavandatud hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega ning sobituma piirkonda, olema esinduslik, uuenduslik ja inimsõbralik, seda nii arhitektuurselt vormikeelelt, materjalidelt, maastikuarhitektuurselt lahenduselt kui funktsionaalselt sisult. Välisviimistlusmaterjalid: soovitatavalt puitlaudis, loodus- või tehiskivi, toonitud krohv, betoon, klaas. Imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud. Piirdeaed on lubatud ainult hoone lõunaossa kavandatud kaubalaadimisala piiramiseks.  Planeeritava hoone ja jõe vaheline osa täidetakse pinnasega (pinnas tuleb planeeritava hoone vundamendi august) ning jõe äärde rajatakse kaldakindlustusrajatis. Jõe ääres liikuvatele inimestele luuakse meeldiv keskkond pikniku pidamiseks või muul viisil lõõgastumiseks. Jõeäärne osa lahendatakse terviklikult avalikult kasutatavaks rekreatsioonialaks, mis sisaldab haljasalasid, kõnniteid ja puhkeplatse koos valgustuse, linnamööbli ning väikevormidega. Kaldakindlustuse rajamisel tuleb tagada, et kavandatava hoone ja jõe vahelisele alale nähakse ette kõrg- ja madalhaljastusega ala, mis toimiks rohekoridorina ning oleks ulukite liikumiskoridoriks. Planeeringualast lõunas asuv üle jõe kulgev purre asendatakse suurema ja kaasaegsema jalakäijate sillaga. Detailplaneering on Keila linna üldplaneeringut muutev jõekalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas, mis võimalik üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.